Geelmaniküür ehk maniküür geellakiga ja geellakid jõudsid maailma turule mõned aastad tagasi ja võitsid kiiresti ka Eesti klientide poolehoiu. Geelmaniküür on uudne viis värvimaks oma naturaalseid küüsi.
Geellakid on värvilised geelid, mis on pakendatud läbipaistmatutesse küünelakipudelitesse ning mõeldud naturaalsete küünte katmiseks. Selleks, et geele saaks pakendada lakipudelitesse on nende koostist palju muudetud ning tulemuseks on saadud geelid, mis oma omadustelt sarnanevad küünelakkidele. Neid värvilisi geele on lihtne peale kanda ja üsna lihtne ka eemaldada ning nende pealpüsivus on peaaegu võrdne tavaliste värviliste geelidega.
Naturaalsete küünte katmine geellakkidega koosneb järgnevatest etappidest:
- Esmalt valmistatakse ette naturaalsed küüned geellaki pealekandmiseks. Selleks lükatakse tagasi küünenahad, viilitakse küüned ühepikkuseks ning karestatakse kergelt küüneplaat.
- Seejärel kantakse küüneplaatidele Primer ning alusgeel (alusgeel on eriti oluline kui küüsi soovitatakse katta geellakiga, millel on tume pigment) ning lastakse UV-lambi all mõni minut kuivada.
- Pärast kuivamist kantakse küüntele kahe õhukese kihina geellakk. Oluline on lasta igal kihil eraldi mõni minut UV-lambi all kuivada.
Viimase kihina kantakse geellakile peale õhuke kiht kattegeeli, mis tagab geellaki parema püsimise ja kauni läike.
Parima tulemuse saavutamiseks on hea kui omaküüne vabaäär on vähemalt mõne millimeetri pikkune. Geellaki veelgi paremaks püsimiseks, kantakse geelikihid nii, et suletakse küüne vaba serva äär.Toode sobib ideaalselt ka pediküüriks.
Ettevaatlik tuleks olla toote pikaajalisel järjestikusel kasutamisel. Kuna geellakkide puhul siiski karestatakse küüneplaati ning toodet tuleb pidevalt eemaldada (lahused sisaldavad ühe komponendina atsetooni), muutub naturaalne küüs tahestahtmata natuke õhemaks. Soovides säilitada oma naturaalse küüne loomulik tugevus ja elastsus, soovitame geellakkide kasutamisel pidada vahet ning teostada korrapärast taastavat maniküüri. Geellakid on kindlasti hea lahendus siis, kui on oluline, et omaküüntel püsiks ilmtingimata värv kauem peal (puhkused, komandeeringud, pidulikud üritused).
Geellakkimine
Geellakid ja geellakkimine on populaarne ja üha enam laienev alternatiiv küünelakkidele maniküüri tegemisel. Geellakkimine ja laki UV-lampidega kinnitamine ei ole tervisele ega küüntele ohtlik. Tänapäeval kasutatakse UV-lampe, mis on spetsiaalselt töödeldud nii, et filtreerivad nahale kahjulikud UV-B kiired välja ning küünehooldusel puudub klient kiirgusega nii vähe kokku, et seda kahjulikuks nimetada ei saa.
Geellakkide puhul ei saa kindlasti väita, et materjal on see, mis muudab küüned hapraks, vaid küünte vale ettevalmistus ning hiljem toote vale eemaldamine teeb seda. Vale kasutuse tagajärjel muutuvad küüned liiga õhukeseks. Siit tekibki probleem, et kui muidu tugev ja terve küüneplaat, mis koosneb sarvestunud ehk surnud rakkudest, kaitseb küüneplaadi all olevat küünesängi ning küünele kantud geel ei tungi sealt läbi, siis läbi õhukese küüneplaadi võivad geelid tekitada eriti tundlikul kliendil nahaärritust ja allergiaid. Materjalid ei tohi kindlasti sattuda ka küünevallile. Geellakkide puhul on kaks olulist etappi, millele tuleb erilist tähelepanu juhtida: 1) küüneplaadi ettevalmistus juhul kui teda on vaja kergelt karestada ja 2) toote eemaldamisel geelijääkide jõuline mehaaniline maha kraapimine. Liiga jõuline küüneplaadi töötlemine võib kahjustada keratiinikihte ja küünele tekivad valged laigud.
Geellakkimine – kellele ei sobi?
Oluline on teada, et geellakkimine ei sobi juba loomulikult õrna, ja tundliku küüneplaadiga klientidele, samuti ka neile, kelle küüned on kahjustatud. Sellised kliendid peaks ikka jääma traditsioonilise maniküüri juurde. Geellakkimine sobib ideaalselt tugevate ja tervete küüntega klientidele, kes aegajalt soovivad või vajavad, et küüned püsiksid pikemat aega värvitud. Ka tugevamate küüntega klientidel ei tohiks geellakki pidevalt kasutada, sest sagedasti korduv eemaldamine võib muuta küüneplaadi õhemaks.
Oluline on teada, et UV valgus koosneb UV-A ja UV-B kiirtest, millest viimast peetakse nahale kahjulikumaks kui esimest. Mõlemad on erinevate uuringute tulemusel nimetatud kahjulikuks, kuid UV-B kiired on intensiivsemad ja tekitavad naha pruunistumist. Tänapäeval UV lampides kasutatavad pirnid on spetsiaalse töötlusega, et filtreerida välja UV-B kiiri. Kõik pirnid omavad sisemist katet, mis filtreerib välja UV-B kiired. Küünehoolduse ajal UV valgusega kokku puututud aeg on nii lühike, et seda valgust vähitekitajaks nimetada on vale. Võrdluseks siinkohal võib tuua, et need maksimaalsed intervallidega 10 minutit, millal üks käsi on UV lambi all on ajaliselt võrdne, kui inimene veedaks iga päev hoolduste vahelisel 2 nädalasel perioodil 17-26 sek rohkem aega päikesevalguse käes.
